probleeme, püstitada hüpoteese ning leida neile kinnitust või lükata
ümber.Seega on need ülesanded sarnased teistegi teadustega. (Hämäläinen & Kurki 1997: 176)
- Главная
- Разное
- Бизнес и предпринимательство
- Образование
- Развлечения
- Государство
- Спорт
- Графика
- Культурология
- Еда и кулинария
- Лингвистика
- Религиоведение
- Черчение
- Физкультура
- ИЗО
- Психология
- Социология
- Английский язык
- Астрономия
- Алгебра
- Биология
- География
- Геометрия
- Детские презентации
- Информатика
- История
- Литература
- Маркетинг
- Математика
- Медицина
- Менеджмент
- Музыка
- МХК
- Немецкий язык
- ОБЖ
- Обществознание
- Окружающий мир
- Педагогика
- Русский язык
- Технология
- Физика
- Философия
- Химия
- Шаблоны, картинки для презентаций
- Экология
- Экономика
- Юриспруденция
Что такое findslide.org?
FindSlide.org - это сайт презентаций, докладов, шаблонов в формате PowerPoint.
Обратная связь
Email: Нажмите что бы посмотреть
Презентация на тему Sotsiaalpedagoogika eesmärgid koolis
Содержание
- 2. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid koolisSotsiaalpedagoogika praktiliseks ülesandeks on märgata
- 3. Sotsiaalpedagoogika eesmärgidSotsiaalpedagoogika eesmärgiks on ületada teadusele omane
- 4. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on kujuneda eriliseks
- 5. Sotsiaalpedagoogiline lähenemineSellist lähenemist nimetatakse ka sotsiaalpedagoogika hermeneutikaks,
- 6. Sotsiaalpedagoogika keskendub Koolis keskendub sotsiaalpedagoogika konkreetsete probleemide lahendamisele üldharidust andva institutsiooni tingimustes.
- 7. T. Pösö toob välja järgmisi elemente (Leino
- 8. Leino sotsiaalpedagoogilise tegevuse eesmärgistLeino (2002: 36)
- 9. Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid
- 10. Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid
- 11. Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid
- 12. Sotsiaalpedagoogikale on väljakutseks igasugune viletsus: tõrjutus lapse-
- 13. Sotsiaalpedagoogika töölõigudÜha enam räägitakse laste õigustest ning
- 14. Sotsiaalpedagoogika töölõigudLähtutakse ideest, et riik peab toetama
- 15. Sotsiaalpedagoogika töölõigudTänapäeva ühiskonna on pinged paljudel peredel
- 16. Sotsiaalpedagoogika töölõigudTihti tellitakse neilt ka loenguid lastevanematele
- 17. Sotsiaalpedagoogika töölõigudIndividuaalselt lähenemiselt ning tagantjärgi probleemide lahendamiselt
- 18. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadSotsiaase töö tegevusvaldkonnad koolides on Soomes
- 19. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadArgitöös ühendub lastekaitse, nõustamine, konkreetne juhendamine
- 20. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadAastate jooksul on ka õpetaja pädevus
- 21. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadTänapäeval üritatakse õpilase olukorda ning probleeme
- 22. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadPeamise probleemina on esile tõstetud noorte
- 23. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadKuna kodude kasvatuslik potentsiaal on nõrgenenud,
- 24. Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnadAineõpetuse korraldamisele on Eesti koolis palju
- 25. Mida peaks siis ühiskond tegema? Tuleks suurendada
- 26. Klassijuhataja kohustusteksKultuuri ja haridusministri määruses nr 25
- 27. Kooli funktsioonKuna akadeemilisest lähenemisest koolis enam ei
- 28. Kooli funktsioonPole üllatav, et ühiskonnas on taas
- 29. Coleman`i arvates:Põhikoolis peaks õpetama lisaks üldainetele ka
- 30. Peamiselt on diskuteeritud kahe erineva suuna üle
- 31. Kasvatusprobleemide lahendusTavaliselt on kasvatusprobleemides loodetud klassijuhatajale, ta
- 32. Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaalpedagoogi rollÜha sagedamini on hakatud
- 33. Sotsiaalpedagoogiliste ülesannete täitmiseks vajab kool: Vastava koolituse
- 34. Sotsiaalprobleemid koolisKoolis ilmnevad sotsiaalprobleemid ja kooli ettevalmistamatus
- 35. Kool kasvukeskkonnana ei tule piisavalt toime oma
- 36. Kool kasvukeskkonnana ei tule piisavalt toime oma
- 37. Õpetajad nimetavad valulisemate probleemidena töös laste ja
- 38. Sotsiaalsed probleemid koolisÜha enam on tarvis tegeleda
- 39. Sotsiaalsed probleemid koolisMurettekitavaks probleemiks Eesti koolides on
- 40. Sotsiaalsed probleemid koolisKoolikohustuse mittetäitjate hulka satuvad paljud
- 41. Sotsiaalsed probleemid koolisTeravalt on koolides esile tõstatunud
- 42. Скачать презентацию
- 43. Похожие презентации
Sotsiaalpedagoogika eesmärgid koolisSotsiaalpedagoogika praktiliseks ülesandeks on märgata sotsiaalseid probleeme, püstitada hüpoteese ning leida neile kinnitust või lükata ümber. Seega on need ülesanded sarnased teistegi teadustega. (Hämäläinen & Kurki 1997: 176)
Слайд 2
Sotsiaalpedagoogika eesmärgid koolis
Sotsiaalpedagoogika praktiliseks ülesandeks on märgata sotsiaalseid
Seega on need ülesanded sarnased teistegi teadustega. (Hämäläinen & Kurki 1997: 176)
Слайд 3
Sotsiaalpedagoogika eesmärgid
Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on ületada teadusele omane ebakindlus
nii, et õige lähenemise abil muutuksid küsimused konkreetseks ning
lahendused seeläbi reaalsemaks.Teoreetiline teadmine muutub siis uurimise ja otsimise vahendiks.
Слайд 4
Sotsiaalpedagoogika eesmärgid
Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on kujuneda eriliseks mõtlemismeetodiks.
Seejuures mitte piirdudes mõtlemismeetodiga, vaid laieneda ka tegevusele.
Слайд 5
Sotsiaalpedagoogiline lähenemine
Sellist lähenemist nimetatakse ka sotsiaalpedagoogika hermeneutikaks, tõlgendusteaduseks
ja dialektiliseks heuristikaks, paradokside kaudu arenevaks mõtlemisvõimeks. (Hämäläinen &
Kurki 1997: 176)
Слайд 6
Sotsiaalpedagoogika keskendub
Koolis keskendub sotsiaalpedagoogika konkreetsete probleemide lahendamisele
üldharidust andva institutsiooni tingimustes.
Слайд 7 T. Pösö toob välja järgmisi elemente (Leino 2002:
35-36):
sotsiaalprobleemide profülaktika (koolis on parimad tingimused konfliktide ennetamiseks ning
sotsiaalsete oskuste arendamiseks);õppetööd raskendavate sotsiaalmajanduslike mõjutuste märkamine ning leevendamine võrgustikutöö abil;
sotsiaaltöö kohandamine kooli akadeemiliste eesmärkidega (üldisemaks eesmärgiks on toetada koolikohustuse täitmist).
Слайд 8
Leino sotsiaalpedagoogilise tegevuse eesmärgist
Leino (2002: 36) on
märkinud, et sotsiaalpedagoogilise tegevuse eesmärgiks on parendada koolikohustuse tagamise
sotsiaalseid ning majanduslikke eeldusi.Слайд 9 Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid (Kraav,
Kõiv 2001: 146):
arvestama inimliku kasvu protsesse, mille tulemuseks on
ühiskonda integreerumine ja piisav toimetulek ühiskonna liikmena;tegelema probleemidega, mis tekivad inimestel eluga toimetulekul;
Слайд 10 Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid (Kraav,
Kõiv 2001: 146):
rakendama pedagoogilist tegevust, mille eesmärgiks on edendada
täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks olekut ning leevendada ja ennetada sotsiaalseid probleeme;toetama õpilasi nende subjektsuse arengus, iseendaks saamises, haarates kaasa õpilast ümbritsevat võrgustikku, st kolleege ja lapsevanemaid.
Слайд 11 Sotsiaalpedagoogika on praktiline sotsiaalteadus millega tegelejad peaksid (Kraav,
Kõiv 2001: 146):
arvestama inimliku kasvu protsesse, mille tulemuseks on
ühiskonda integreerumine ja piisav toimetulek ühiskonna liikmena;tegelema probleemidega, mis tekivad inimestel eluga toimetulekul;
Слайд 12
Sotsiaalpedagoogikale on väljakutseks igasugune viletsus:
tõrjutus lapse- ja
noorukieas,
ebapiisav vanemlik hool,
narkootikumi- ja vaimse tasakaalu probleemid,
kuritegevus,
igapäevaelu ülesannetega toimetulematus (Hämäläinen 2001: 64).
Слайд 13
Sotsiaalpedagoogika töölõigud
Üha enam räägitakse laste õigustest ning vajadustest
– alaealine kui täiskasvanust sõltuv on muutunud oluliseks sotsiaalteenuste
sihtrühmaks.Räägitakse heaoluühiskonnast, mis tähendab ulatuslikku, avaliku võimu kaudu organiseeritud aitamis-, tugi- ja teenustesüsteemi, mille põhiprintsiibiks on iga kodaniku õiguste aktsepteerimine.
Слайд 14
Sotsiaalpedagoogika töölõigud
Lähtutakse ideest, et riik peab toetama kõiki
vanemaid, mitte vaid probleemperesid. (Leino 2007)
On üldiselt respekteeritud seisukoht,
et kooli põhieesmärkideks on õpetamine ja kasvatamine (Kadajane 2001: 58).
Слайд 15
Sotsiaalpedagoogika töölõigud
Tänapäeva ühiskonna on pinged paljudel peredel kasvanud
üle pea, mistõttu vanemad tajuvad ebakindlust kasvatusküsimustes.
Lastevanemate toetamine
on nii Soomes kui Rootsis üheks oluliseks töölõiguks. Sageli osaleb sotsiaalpedagoog lastevanemate koosolekutel, korraldades vajadusel täiendavaid vestlusrühmi.
Слайд 16
Sotsiaalpedagoogika töölõigud
Tihti tellitakse neilt ka loenguid lastevanematele mingil
kindlal teemal. (Leino 2007)
Esirinnas eksisteerib koolikohustuse mittetäitjate temaatika, lisaks
abi ning tugi lastele, vanematele ning õpetajatele.
Слайд 17
Sotsiaalpedagoogika töölõigud
Individuaalselt lähenemiselt ning tagantjärgi probleemide lahendamiselt on
aja jooksul üle mindud pigem profülaktilistele konsultatsioonidele ning kollektiivsematele
töövormidele. (Leino 2007)
Слайд 18
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Sotsiaase töö tegevusvaldkonnad koolides on Soomes ja
Rootsis võrdlemisi sarnased (Leino 2007):
individuaalne töö õpilasega;
rühmatöö;
kooliorganisatsiooni (ümber)kujundamine.
Eesmärgiks on
aidata lastel eluga toime tulla, pakkudes täiendavat tuge neile, kel koolis suuremaid raskusi.
Слайд 19
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Argitöös ühendub lastekaitse, nõustamine, konkreetne juhendamine –
nii profülaktiline kui rehabiliteeriv.
Algul siirdasid õpetajad meelsasti kõikvõimalikke
probleeme kooli sotsiaaltöötaja õlule.
Слайд 20
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Aastate jooksul on ka õpetaja pädevus kasvanud
ning sotsiaaltöötajate tegevuse jälgimise toel suudavad pedagoogid ka ise
üha enam probleeme ning konflikte lahendada.
Слайд 21
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Tänapäeval üritatakse õpilase olukorda ning probleeme näha
nii süsteemselt ja terviklikult kui võimalik, aga ka polüprofessionaalselt.
Efektiivseim ongi meeskonnatöö. (Leino 2007)
Koolil nähakse suurt vastutust ja olulist rolli noore inimese kujundamisel.
Слайд 22
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Peamise probleemina on esile tõstetud noorte püsimine
koolis – hariduse katkestamiseta omandamine.
Kui suudetakse tagada koolikohustuse
täitmine, siis on juba sellega loodud hea võimalus noore arenguks ning teadmiste ja oskuste omandamiseks. (Vilu 2004: 6)
Слайд 23
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Kuna kodude kasvatuslik potentsiaal on nõrgenenud, suureneb
kooli vastutuskoorem.
Kohustuslik kooliharidus aitab tõsta tööjõu müügiväärtust.
Et
kooliprobleem ennustab raskusi tööturul, pöörabki pedagoog erilist tähelepanu õpi- ja käitumisprobleemidele. (Kraav 1999: 25)
Слайд 24
Sotsiaalpedagoogika tegevusvaldkonnad
Aineõpetuse korraldamisele on Eesti koolis palju tähelepanu
pühendatud, kuid kasvatusküsimused jäävad tihti tagaplaanile, nendib Inger Kraav.
Eesti pedagoogilises kultuuris valitseb ettekujutus, et kool peab õpetama ja kodu kasvatama – nii see ongi olnud.
Paraku on tänapäeva pingetest vaevatud kodu pahatihti võimetu lapsi üksinda kasvatama.
Слайд 25
Mida peaks siis ühiskond tegema?
Tuleks suurendada kooli
kasvatuslikku rolli.
Kool saab ühelt poolt tegutseda laste kasvatajana,
teisalt aga sotsiaalset kasvatust tõhustades kasvatada lastest ka tulevasi lapsevanemaid. (Kraav 2005 b)
Слайд 26
Klassijuhataja kohustusteks
Kultuuri ja haridusministri määruses nr 25 (1995)
on toodud klassijuhataja kohustusteks teha koostööd õpetajate ja kodudega,
järgides kooli ja klassi kasvatustaotlusi ning selgitada õpilase koolist puudumise, ebarahuldava käitumise või nõrga edasijõudmise põhjusi, lisaks veel abistada ja anda nõu.
Слайд 27
Kooli funktsioon
Kuna akadeemilisest lähenemisest koolis enam ei piisa,
siis üha rohkem kaasab õpetaja oma isiksust, sel moel
pedagoogikat sotsiaalsete aktsentidega ilmestades.Tööaja raames head tulemust enam alati ei saavuta, probleemide lahendamisel tähtsustub üha enam isiklik suhe – õpetaja on nii mõnelegi lapsele ainus turvaline isik ja positiivsete elamuste allikas. (Leino 2000: 80)
Слайд 28
Kooli funktsioon
Pole üllatav, et ühiskonnas on taas teravalt
üles kerkinud kooli kui kasvatusasutuse idee, vajadus tegeleda õpilase
tervikisiksuse arendamise ja kasvatamisega.Selle ülesande täitmiseks tuleb tõsta õpilase enda tegutsemis- ja toimetulekuvõimet. (Kraav, Kõiv 2001: 145)
Слайд 29
Coleman`i arvates:
Põhikoolis peaks õpetama lisaks üldainetele ka rohkem
sotsiaalseid oskusi, nagu enesetundmist, -valitsemist, teiste ärakuulamist, konfliktide lahendamist,
koostööd (Salus 2002: 13).Слайд 30 Peamiselt on diskuteeritud kahe erineva suuna üle (Kraav,
Kõiv 2001: 20):
kooli peamine funktsioon on õpilase harimine, teadmiste
pakkumine; õppetöö käigus toimub ka kasvatus – nii eetiline, esteetiline, sotsiaalne kui ka emotsionaalne;kasvatustegevust ei saa hajutada ainetundidesse ega lasta sel toimida lünklikult, on vaja inimest, kes omaks eriteadmisi ja -oskusi õpilastega tegelemisel.
Слайд 31
Kasvatusprobleemide lahendus
Tavaliselt on kasvatusprobleemides loodetud klassijuhatajale, ta on
olnud vastutav kõige eest, mis klassis toimub.
Kasvatusprobleemide lisandumine
on sundinud kooli personali tööülesandeid uuesti läbi arutama.
Слайд 32
Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaalpedagoogi roll
Üha sagedamini on hakatud rääkima
sotsiaalpedagoogikast ja sotsiaalpedagoogi võimalustest kasvatuses. (Kraav, Kõiv 2001: 19-20)
Слайд 33
Sotsiaalpedagoogiliste ülesannete täitmiseks vajab kool:
Vastava koolituse ja
ettevalmistusega spetsialisti – sotsiaalpedagoogi (Kraav, Kõiv 2001: 145-146).
Just
sotsiaalpedagoog võiks olla see, kes kõik kasvatusküsimustega tegelejad meeskonnaks liidab. Sotsiaalpedagoog saab koolis paljudele abiks olla. (Kraav 2005 b)
Слайд 34
Sotsiaalprobleemid koolis
Koolis ilmnevad sotsiaalprobleemid ja kooli ettevalmistamatus nendega
hakkama saada on tekitanud olukorra, kus järjest rohkem noori
ei omanda kohustuslikku põhiharidust, seades sellega ohtu ühiskonna jätkusuutlikkuse (Leino 2003: 3).
Слайд 35
Kool kasvukeskkonnana ei tule piisavalt toime oma rolliga
(Parve 2002: 35-36):
kool distantseerub kasvatamisest, piirdudes vaid õpetamisega;
kool
ei kaitse;pearaha nimel ülepaisutatud klassiruumi õpitingimused vähendavad võimalusi individuaalseks tööks lastega, tema tunnustamiseks;
kool on loobumas koostööst koduga;
Слайд 36 Kool kasvukeskkonnana ei tule piisavalt toime oma rolliga
(Parve 2002: 35-36):
kool, kui institutsioon tõrjub edutuid ja
probleemseid lapsi, vastupidiseid näiteid on vähe;vähenenud on kooli roll klassivälise tegevuse korraldamisel;
klassijuhatajad/õpetajad on kasvatusmuredega üksi - ilma piisava toeta, võrgustikutöö ei ole tegelikkuses käivitunud;
koolide hoolekogu töö on suuresti formaalne;
enamasti puudub koolides võimalus pääseda sotsiaaltöötaja jutule.
Слайд 37 Õpetajad nimetavad valulisemate probleemidena töös laste ja peredega
(Lastekaitsepoliitika ... 2005:72):
eriolukord peres, kus lapsi kasvatavad vanavanemad, lisaks
on tegemist väga tõsiste toimetulekuraskustega;vanemate hoolimatus lapse suhtes, millega seoses on koolil tulnud aidata lahendada laste ja vanemate vahelisi probleeme;
alkohoolikutest vanemad ja sellega kaasnev laste hooldamatus, vanemate vägivald laste suhtes.
Слайд 38
Sotsiaalsed probleemid koolis
Üha enam on tarvis tegeleda ühiskonna
pingetest, laste ning pereprobleemidest ajendatud käitumis- ja õpiraskustega.
Perede
toimetulematusega kaasneb laste toimetulematus, mistõttu tuleb väga oluliseks pidada toimetulekuõpetuse elementide õpetamist koolis. (Lastekaitsepoliitika ... 2005: 72)
Слайд 39
Sotsiaalsed probleemid koolis
Murettekitavaks probleemiks Eesti koolides on kujunenud
koolikohustuse mittetäitmine. Põhikoolist väljalangevate laste suur hulk on eelkõige
iga lapse ja tema perekonna tragöödia.Lisaks on tegemist ülitõsise sotsiaalse probleemiga – niigi negatiivse iibega riigis ei kasva ligikaudu 5-8% lastest toimetulevateks kodanikeks. ( Parve 2002: 34)
Слайд 40
Sotsiaalsed probleemid koolis
Koolikohustuse mittetäitjate hulka satuvad paljud nendest,
kes põhikooli vältel õppetöö katkestavad (E. Rebane 2002:17).
Põhjused
selleks võivad olla väga erinevad ( Ööbik 2002: 71): vähene järelvalve;
suutmatus õppida;
kooli halb mikrokliima;
ülejõu käivad õppekavad;
kiusamine, mõnitamine, füüsiline vägivald jms.
Слайд 41
Sotsiaalsed probleemid koolis
Teravalt on koolides esile tõstatunud koolivägivalla
probleemid.
K. Kõivu 2001.aastal läbiviidud koolivägivalda puudutavast uuringust selgub,
et koolivägivald on õpilaste arvates kõige tõsisem probleem.Noorteühenduse ELO lasteparlamendi 2003. aasta istungil, kus arutati koolivägivallaga seotud probleeme, võeti vastu kaks ettepanekut:
luua tingimused, et igasse kooli võetaks tööle sotsiaalpedagoog;
süsteemselt ja regulaarselt toetada huvihariduse arendamist.
