Презентация на тему Suhtlemispsühholoogia. Suhtlemispsühholoogia

ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust
Protsess on pidev liikumine ilma selge

alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused.
Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel.

eksisteerib sõltuvussuhe.
Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus.

Suhtlemise käigus me mitte ainult ei loo reaalsust, vaid see ka võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda

ka suhtlemise vormi
Intrapersonaalne suhtlemine – toimub enamasti inimese sisekõne

vormis. Inimene on ise nii teate edastaja kui vastuvõtja.
Interpersonaalne suhtlemine – on diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne suhtlemine.
Grupitasandi suhtlemine – grupp peab olema piisavalt väike selleks, et inimesed saaksid luua vahetuid kontakte. Suhtlemine ei katke, kui katkeb side kahe inimese vahel.

määratletud hierarhia, rollide ja formaalsete reeglite raames.
Avalik suhtlemine

– teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale. Suhtlemine enamasti formaalne. Vastuvõtja suhteliselt passiivne.
Vahendatud massikommunikatsioon – kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis.

tasandi reeglid – suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada

ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed.
Sotsiaalse tasandi reeglid – reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile.
Psühholoogilise tasandi reeglid – on suhtelmisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad

on parem kui vähem suhtlemist
Suhtlemine lahendab kõik probleemid
Suhtlemine on

loomulik oskus
Saame valida ka mittesuhtlemise
Suhtlemissituatsioonid on korratavad
Suhtlemine on alati teadvustatud ja tahtlik

vajadused
identiteedi vajadused,
emotsionaalsed vajadused,
kuuluvusvajadused,
praktilised vajadused.

kommunikatsiooni kogemustega inimesed kogevad maailma erinevalt.
Kuna reaalsus on

kommunikatsiooni produkt, siis tihti kommunikatsiooni kaudu loodu omab kontrolli meie üle.
Samas oma subjektiivse reaalsuse loomises pole inimene kunagi lõpuni vaba, kuna iga kommunikatsioon toimub teatud kultuurkontekstis.

iga inimese subjektiivsest reaalsusest juhitud individuaalne käitumine, vaid need

käitumisvormid, milles osaletakse koos - oluline on see, mida inimesed teevad koos.
Kommunikatsioon ei ole kunagi vaid ühe inimese jõupingutuste ja tegevuste tulemus.

– samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja.
Märk – iga

tähenduslikku sisu omav sõna või sõnatu väljendus.
Märgiline käitumine – märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus ehk kommunikatsioon.

teisele edastatud teave, mis peale informatsiooni sisaldab endas ka

teavet saatja isiksuse, väärtuste, kogemuste jne. kohta.
Tekst – on märkide kogum, millele teadet edastav isik omistab tähendust kandva funktsiooni.
Kontekst – on teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond.

mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist.
Tagasiside – isiku vahetud

reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis partneri, kui isikutaju objekti suhtes.

nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri
Situatsioonilised tegurid –

aeg, ruum, teiste kohalolek
Semantiline müra
Keelebarjäärid
Erinev koodsüsteem
Kultuurierinevused

väsimus, valud,
Asjatundmatus
Selektiivsus
Isiksuse omadused
Staatusevahed
Erinevad motiivid,

hoiakud, väärtused

oma kommunikatsiooni teoreetilises käsitluses rõhutab suhet, mis kujuneb allika

ja vastuvõtja vahel.
Berlo põhiseisukohaks on see, et kommunikatsiooni edukuse tagab kommunikatsiooni protsessis osalejate suhtlemisoskused.
Ühepoolsed oskused ei taga veel edukust, kommunikatsiooni oskuste tase peaks olema võrdne.

kodeerimisega
kõnelemine,
kirjutamine
ja teised kaks seotud dekodeerimisega
kuulamine,

lugemine,
viies oskus on seotud nii kodeerimise kui dekodeerimisega
loogiline mõtlemine, arutlusoskus

-meie mõistete pagas ja sõnavara - seda vaesem on

meie kogemus maailmast ja seda vähem oleme me võimelised väljendama oma kogemusi.

Kui meil puuduvad suhtlemisoskused, mis vajalikud sõnumi kodeerimiseks, siis meie oskus väljendada ja edastada oma eesmärke ja kavatsusi on piiratud. Kommunikatsiooni oskuste vähesus piirab ideede hulka, mis on meile kättesaadavad ja millega me oleme võimelised opereerima.

ja õiget kasutamist
suure sõnavara omamist ja kasutamist
tavade

ja kommete tundmist ja õiget rakendamist
kasutatavate koodide kohandamist kuulajaskonnale.

tema teadmised:
oma hoiakutest
võimalustest edastada ja töödelda sõnumit
kommunikatsiooni

kanalite valiku osas
käsitletavast teemast

olla erinevates kultuurides või sotsiaalsetes süsteemides samad.

Oma sõnavara ja

mõisted omandab inimene vastavuses oma sotsiokultuurilisele keskkonnale, mis tähendab, et inimesed erinevatest kultuuridest ja sotsiaalsetest gruppidest kasutavad erinevaid suhtlemisvahendeid.